Pahameel pole seaduse headuse mõõdupuu

Kui vaadata tänases lehes ilmunud ettevõtluskeskkonda puudutavate seadusemuudatuste poolt hääletanud parteisid ja võtta arvesse, et enamik eelmise aasta jooksul algatatud seadusemuudatusi on ettevõtjatele vastukarva, siis jääks Äripäeval üle soovitada nendel valimistel eelistada Keskerakonda. Keskerakond on kõige sagedamini ettevõtja elu reguleerivate seadusemuudatuste vastu hääletanud.

Ettevõtjasõbralikkusega pole sellel aga pistmist. Ja tegelikult ei ole ka kõik ettevõtjaid ärritanud seadused automaatselt halvad või pikaajalises perspektiivis kahjulikud. Seadus, mis esialgu ettevõtjad välja vihastab, võib laiemas plaanis ettevõtluskeskkonna korrastumisele kaasa aidata või olla mõistlik avaliku õiglustunde jaluleseadmise seisukohalt.

Hea näide on autode käibemaksustamise muudatus, mille ettevõtjad võtsid vastu suure valuga. See muudatus tähendab ettevõtjale lisatööd ning jätab ta ilma seni laialt kasutatud soodustusest, kuid suures plaanis on see mõistlik lahendus. Ebaõnnestunud oli küll endise rahandusministri kommunikatsioon, millest võis järeldada, et seadusemuudatuse algatanud rahandusministeerium peab kõiki ettevõtjaid kaabakateks, aga põhimõte oli õige: ei pea olema ettevõtteid, millel on küll auto, aga pole raamatupidamistki.

Olukord, kus ettevõtjad said esitada isiklikke kulutusi ärikulutustena, ei olnud mõistlik, sest sellist võimalust kuritarvitati laialdaselt. Samas oli seaduse ettevalmistamisel ja selle mõjude hindamisel olulisi puudujääke. Kui muudatuse mõju oleks paremini prognoositud ja prognoosi ka ettevõtjaskonnale veenvalt vahendatud, oleks pahameel palju väiksem olnud.

Täiesti mõistlikuks oleme pidanud töötajate registrisse kandmise nõuet alates esimesest tööpäevast. Tõsi, mõningates sektorites on see nt hooajatöölist kasutamise tõttu keeruline, kuid muudatuse ajend on selge: olukord, kus kõik ehitajad platsi peal väidavad, et on esimest päeva tööl (st saavad ümbrikupalka), peab olema seaduse jõuga välistatud. Pikaajalises perspektiivis aitab töötajate register kaasa tööturu korrastumisele ning sellest on tegelikult suurimat kasu hoopis ettevõtjal endal.

Suurimat vastuseisu tekitas 1000euroste arvete deklareerimise seadus, mida üks ettevõtja on Äripäeva veergudel nimetanud kõige rumalamaks seaduseks. Toimetus seda seisukohta viimseni ei jaga, aga jääb selle seadusemuudatuse vajalikkuse suhtes sama kriitiliseks, kui on olnud varemgi.

Muudatusega kaasnev suurenev halduskoormus on pikaajaline ja mõningate suurte, väga paljude arvetega opereerivate ettevõtete puhul on kulude kasv märkimisväärne. Ka on seni segane, kas maksuamet suudab kogutud andmeid mõistlikult hallata ja saavutada maksupettuste vähenemine sellisel määral, et see ka ettevõtjaid endid seadusemuudatuse vajalikkuses veenaks. Seni ei ole maksuameti tegevus suutnud ettevõtjate veenda, et seadusemuudatus on kasulik ka ausale ettevõtjale.

Niisiis, valimissoovitust andes ei lähtu me niisiis ainult sellest, mismoodi see või teine erakond konkreetse seadusemuudatuse suhtes on hääletanud. 19. veebruari juhtkirjas selgitame põhimõtteid, millest lähtudes soovituse anname. Äripäeva valimissoovitus ilmub 25. veebruari lehes.